Ühe autori tutvustus
Anthony F. Camilleri (edaspidi autor) on kvaliteedi ja standardiseerimise ekspert. Ta on avaldanud palju artikleid aastatel 2012-2104. Camilleri on uurinud ja propageerinud poliitikaid ja algatusi, mis edendavad avatud õppematerjalide kasutuselevõttu, loomist ja jätkusuutlikkust institutsionaalsel, riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil. See hõlmab avatud õppeasutuste poliitika mõju analüüsimist juurdepääsule, võrdsusele ja innovatsioonile hariduses, samuti poliitika väljatöötamise ja rakendamise takistuste kaardistamist.
Ta on uurinud avatud litsenseerimise ja autoriõigusega seotud küsimusi OER kontekstis, sealhulgas Creative Commonsi litsentside kasutamist õppematerjalide seadusliku jagamise ja taaskasutamise võimaldamiseks.
Samuti on ta vaadanud tulevikku koos koostööpartneritega (nt. üks kaasautor Pawlowski, J.M) ja koostanud nägemuse ka 2030-nda aasta kohta.. (2013 Sevilla) " OER Quality 2030. In: Open Education")
Autorid on maininud aastal 2014: "Praegune teadmiste tase institutsioonide tugistrateegiate kohta ei ole piisav avatud hariduspraktikate süvalaiendamise soodustamiseks ja tagamiseks."
Sissejuhatuseks
Nagu kõik selles aines osalejad teavad on ka Eestis levinud käitumine, et õpiobjekti integreerimine õppeprotsessi toimub tavaliselt õpetaja, juhendaja või juhendaja poolt määratud kriteeriumide järgi. Teisalt on õpiobjektide repositooriumi kokkupanemisel tavaliselt normiks eelretsenseerimine ja/või toimetuse valik eelvalitud standardi järgi.
Avatud hariduspraktikaid defineeritakse kui trajektoori sees olemist, mis on piiritletud mõlema mõõtmega: avatus ressursside kasutamisel ja loomisel vs. avatus pedagoogilistes mudelites.
Õppijad on kaasatud sisu loomisesse, mida õpetajad/juhendajad võtavad tõsiselt, kui õpetajad liiguvad sisukesksest õpetamisest kõrvale “ inimressursipõhine õpetamine, kui õppeprotsesse nähakse produktiivsete protsessidena ja õpitulemusi kui artefakte, mida tasub jagada ja arutada, täiustada ja taaskasutada, siis võib OER parandada õppeprotsessi ja siis saab rääkida avatud hariduspraktikast.
Arusaamatuste vältimiseks on oluline rõhutada, et avatud haridustavad ei jäta tähelepanuta heade ressursside kättesaadavuse tähtsust, vaid nende eesmärk on saavutada mitmekesistamise/mõistmise redelil kõrgem tase – info komplekteerimine– teadmiste rakendamine – pädevustegevus – vastutustundlik käitumine (North, Reinhardt ja Sieber-Suter, 2012).
Toon välja allpool antud artiklis leiduvad väga kasulikud nõuanded/tähelepanekud avatud õppemateriali suures rägastikus orienteerumiseks, mida soovin ise kasutada.
Metaandmete kvaliteet (mille üle on maailmas hetkel parim kontroll ja ülevaade) on peamine tegur, mis määrab, kas automatiseeritud tööriistad saavad andmeid kasutada ja neid otsida. Metaandmete hulgas on litsentsitingimused eriti olulised, et teha kindlaks, kas ressursid on OER ja kas need tehakse taaskasutamiseks kättesaadavaks. Ressursi tähtsuse või järjestuse määramisel leitavuse vaatenurgast kasutatakse sageli selliseid tegureid nagu viidete arv ja hindajate profiil. Leitavus eeldab ka ressursside valikut kasutaja pakutud kriteeriumide alusel. Selles kontekstis võib ressursi otsimist kirjeldada kui konkreetsete individuaalsete kvaliteedikriteeriumide kogumi kehtestamist konkreetseks kasutuseks ning sellest tulenevat ressursside hindamist, järjestamist ja valikut selle kriteeriumide kogumi alusel.
Sarnaste vajaduste ja sarnase vanusegrupiga diferentseeritud (e. peer assistance e. sarnane praktikakogukond), millele saab usaldada hindamise, s.t kvaliteedi hindamise nn tööriist "Check / edit / approve"
Aktiivseid "praktikakogukonnad" organisatsiooni sees, vahetavad õppimiskogemusi ja häid tavasid ja toetavad organisatsioonisisest ja organisatsioonidevahelist tööd vastastikuse tootmise valdkonnas. Tööriistade hulka võivad kuuluda wikid, ajaveebid, koostöötööruumid jne. Autorite suure arvu, aga ka versioonide/väljaannete arvu suurenemise tõttu leiab aset kontroll ⇄ redigeerimisprotsess. Näiteks Wikipeedia kvaliteetsete artiklite uurimine on leidnud, et kvaliteedi ja toimetuste arvu, toimetajate arvu ja koostöökäitumise intensiivsuse vahel on positiivne korrelatsioon (Wilkinson & Huberman, 2007).
Illustreerib tabel nr 9 allpool
.png)
Rahvahulgapõhiste e. sotsiaalsete hindamismehhanismide puhul võib muret tekitada nappus: paljudel juhtudel ei kasuta OER-i (veel) piisavalt suur kasutajaskond. See mõjutab näiteks reitingute usaldusväärsust.
MOOC fenomen
Teatud haridusstsenaariumide, näiteks MOOC-ide (Massive Open Online Courses) korral saavutatakse õpieesmärk algse õpiobjekti tegeliku muutmise ja täiustamise kaudu. Nendega olen ka ise palju kokku puutunud erinevatel elualadel.
Selle kontseptsiooni tugevus seisneb veebitegevuse selgitamises õppimise näitena (Kop & Hill, 2008). Conole (2013) teeb lisaks ettepaneku klassifitseerida MOOC-id 12 kriteeriumi alusel, nimelt: avatud, massiline, multimeedia kasutus, suhtlustihedus, koostöö määr, õpiteekond, kvaliteedi tagamine, refleksiooni hulk, sertifitseerimine, formaalne õpe, autonoomia ja mitmekesisus.
MOOC-id on hiljutine nähtus, kus „kursus " on skaleeritud nii, et see võimaldaks sisuliselt piiramatul arvul õpilastel kursust läbida ja kasutab veebitööriistade loomulikku skaleerimisjõudu”. (Hill, 2012, lk 92). MOOC-id erinevad Open Courseware'ist selle poolest, et need ei ole ainult kursuse materjalide kogud, vaid moodustavad terveid kursusi, mis viiakse läbi kindlaksmääratud aja jooksul ja mida juhivad juhendaja(d) ning mis pakuvad võimalusi kursusel omandatud teadmiste hindamiseks ja tunnustamiseks.
cMOOC ja xMOOC
Teisest küljest on MOOC-id kahtlemata märkimisväärne samm edasi avatuses, isegi kui neid ei saa ametlikult OER-iks pidada. Praegu saadaolevate MOOC-ide pealiskaudsel ülevaatel leitakse, et üldiselt kasutavad ja loovad cMOOC-id OER-i ning põhinevad Creative Commonsi litsentsil, samas kui enamik xMOOC-e (neil ei ole reitingut ja kvaliteet võib olla küsitav) on autoriõigustega kaitstud ja neil on OER-i arutelu jaoks vähe tähtsust. (Camilleri & Tannhauser, 2013)
Kasutatud allikas: Camilleri, A. F., Ehlers, U.-D., & Pawlowski, J. (2014). State of the Art Review of Quality Issues related to Open Educational Resources (OER) (EUR 26624 EN). European Commission. https://doi.org/10.2791/80171
Heivi Tomik
2024 mikrokraad
.png)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar