Õppemateriali partnerhinnang (Mariann, Triin, Helen, Katerina)

 Partnerhinnang e-koolikotis "  Kuidas tehisaru igaühe elu lihtsamaks teeb"

Lihttps://e-koolikott.ee/et/oppematerjal/34045-Kuidas-tehisaru-igauhe-elu-lihtsamaks-teebnk materialile

https://e-koolikott.ee/et/oppematerjal/34045-Kuidas-tehisaru-igauhe-elu-lihtsamaks-teeblink

Kaks loodusõpetuse materiali, informaatika ja keeleõpe on koos ühe projekti all ning selle idee on autorite poolt nimetatud "elu lihtsamaks tegemine". Mulle tundub see idee liiga lai käsitledes seda kolme valdkonda ja paistab, et kõik on nooremale koolieale. 

Allpool leiate täpsema LORI tabeli minu hindamisega.

LORI mudeli 9 teema (Leacock & Nesbit, 2007) 

Heivi Tomik

mikrokraad

Tao test digiõppevaras

 TAO testi koostamine teemal programmeerimine ja loogika

Proovitud on:

Hottext, GapMatch ja Choice

Tegin endale Canvase konto ja eksportisin oma ZIP faili sinna kolme küsimusega -  ZIP leidub siin.

Siis saate minna Canvasesse ja lahendada minu testi. Ausaltöeldes ei töötanud kõik nii Canvases nagu töötas TAO keskkonnas. Nt. täida lüngad ülesanne ei töötanud Canvases hästi, võibolla ei tunne veel keskkonda piisavalt, et leida lahendus.  Kõige paika sättimine nõuab tunde ja tunde, et pädevaks saada.

Palun vaadake siia, aga peate omama Canvase kasutajanime ja parooli.

Heivi Tomik 2024

mikrokraad

Õppevideo põhikoolile

Õppevideo III-ndale kooliastmele "Küsi juturobotilt nutikate küsimustega abil"

Tehtud töö asub siin

Oodatavad õpitulemused:

• Kasutab eesmärgipäraselt juturobotit ning oskab pidevalt küsimusi täiendada
• kujundab personaalse õpikeskkonna, kasutades juturobotit
• kirjeldab uute tehnoloogiate (nt asjade internet, 3D, liit- ja virtuaalreaalsus) toimimist ja olulisust ühiskonnas;
• panustab meeskonnaliikmena digitaalse loovtöö teostamisse (nt. robootika, asjade interneti, veebisaidi, animatsiooni vmt kujul) kas programmeerija, disaineri, stsenaristi, kunstniku vm rollis;
• kirjeldab digitehnoloogia mõju nii keskkonnale kui ka meie füüsilisele ja vaimsele tervisele;
• haldab ja kaitseb oma digitaalset identiteeti, väldib kübermaailmas valitsevaid riske, kuid ohtude realiseerumisel reageerib neile adekvaatselt.

Heivi Tomik

mikrokraad

Lugemispäevik 2. Kvaliteet. Avatud õppematerialidega seonduv artikkel aastast 2014, mis on Euroopa Komisjoni algatus: State of the Art Review of Quality Issues r elated to Open Educational Resources (OER) Autorid: Anthony F. Camilleri , Ulf Daniel Ehlers, Jan Pawlowski Koht: Luxembourg: Euroopa Liidu Publikatsioonide Keskus

 

Ühe autori tutvustus

Anthony F. Camilleri (edaspidi autor) on kvaliteedi ja standardiseerimise ekspert. Ta on avaldanud palju artikleid aastatel 2012-2104. Camilleri  on uurinud ja propageerinud poliitikaid ja algatusi, mis edendavad avatud õppematerjalide kasutuselevõttu, loomist ja jätkusuutlikkust institutsionaalsel, riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil. See hõlmab avatud õppeasutuste poliitika mõju analüüsimist juurdepääsule, võrdsusele ja innovatsioonile hariduses, samuti poliitika väljatöötamise ja rakendamise takistuste kaardistamist.

Ta  on uurinud avatud litsenseerimise ja autoriõigusega seotud küsimusi OER kontekstis, sealhulgas Creative Commonsi litsentside kasutamist õppematerjalide seadusliku jagamise ja taaskasutamise võimaldamiseks.

Samuti on ta vaadanud tulevikku koos koostööpartneritega (nt. üks kaasautor Pawlowski, J.M) ja koostanud  nägemuse ka 2030-nda aasta kohta.. (2013 Sevilla) " OER Quality 2030. In: Open Education") 

Autorid on maininud aastal 2014: "Praegune teadmiste tase institutsioonide tugistrateegiate kohta ei ole piisav avatud hariduspraktikate süvalaiendamise soodustamiseks ja tagamiseks."

Sissejuhatuseks

Nagu kõik selles aines osalejad teavad on ka Eestis levinud käitumine, et  õpiobjekti integreerimine õppeprotsessi toimub tavaliselt õpetaja, juhendaja või juhendaja poolt määratud kriteeriumide järgi. Teisalt on õpiobjektide repositooriumi kokkupanemisel tavaliselt normiks eelretsenseerimine ja/või toimetuse valik eelvalitud standardi järgi.

Avatud hariduspraktikaid defineeritakse kui trajektoori sees olemist, mis on piiritletud mõlema mõõtmega: avatus ressursside kasutamisel ja loomisel vs. avatus pedagoogilistes mudelites.

Õppijad on kaasatud sisu loomisesse, mida õpetajad/juhendajad võtavad tõsiselt, kui õpetajad liiguvad sisukesksest õpetamisest kõrvale “ inimressursipõhine õpetamine, kui õppeprotsesse nähakse produktiivsete protsessidena ja õpitulemusi kui artefakte, mida tasub jagada ja arutada, täiustada ja taaskasutada, siis võib OER parandada õppeprotsessi ja siis saab rääkida avatud hariduspraktikast.

Arusaamatuste vältimiseks on oluline rõhutada, et avatud haridustavad ei jäta tähelepanuta heade ressursside kättesaadavuse tähtsust, vaid nende eesmärk on saavutada mitmekesistamise/mõistmise redelil kõrgem tase – info komplekteerimine– teadmiste rakendamine – pädevustegevus – vastutustundlik käitumine (North, Reinhardt ja Sieber-Suter, 2012). 

Toon välja allpool antud artiklis leiduvad väga kasulikud nõuanded/tähelepanekud avatud õppemateriali suures rägastikus orienteerumiseks, mida soovin ise kasutada.

Metaandmete kvaliteet (mille üle on maailmas hetkel parim kontroll ja ülevaade) on peamine tegur, mis määrab, kas automatiseeritud tööriistad saavad andmeid kasutada ja neid otsida. Metaandmete hulgas on litsentsitingimused eriti olulised, et teha kindlaks, kas ressursid on OER ja kas need tehakse taaskasutamiseks kättesaadavaks. Ressursi tähtsuse või järjestuse määramisel leitavuse vaatenurgast kasutatakse sageli selliseid tegureid nagu viidete arv ja hindajate profiil. Leitavus eeldab ka ressursside valikut kasutaja pakutud kriteeriumide alusel. Selles kontekstis võib ressursi otsimist kirjeldada kui konkreetsete individuaalsete kvaliteedikriteeriumide kogumi kehtestamist konkreetseks kasutuseks ning sellest tulenevat ressursside hindamist, järjestamist ja valikut selle kriteeriumide kogumi alusel.

Sarnaste vajaduste ja sarnase vanusegrupiga diferentseeritud (e. peer assistance e. sarnane praktikakogukond), millele saab usaldada hindamise, s.t kvaliteedi hindamise nn tööriist "Check / edit / approve"

Aktiivseid "praktikakogukonnad" organisatsiooni sees, vahetavad õppimiskogemusi ja häid tavasid ja toetavad organisatsioonisisest ja organisatsioonidevahelist tööd vastastikuse tootmise valdkonnas. Tööriistade hulka võivad kuuluda wikid, ajaveebid, koostöötööruumid jne. Autorite suure arvu, aga ka versioonide/väljaannete arvu suurenemise tõttu leiab aset kontroll ⇄ redigeerimisprotsess. Näiteks Wikipeedia kvaliteetsete artiklite uurimine on leidnud, et kvaliteedi ja toimetuste arvu, toimetajate arvu ja koostöökäitumise intensiivsuse vahel on positiivne korrelatsioon (Wilkinson & Huberman, 2007).

Illustreerib tabel nr 9 allpool

Sotsiaalne pingerida (ranking). Illustreerib tabel nr 10 allpool

Rahvahulgapõhiste e. sotsiaalsete hindamismehhanismide puhul võib muret tekitada nappus: paljudel juhtudel ei kasuta OER-i (veel) piisavalt suur kasutajaskond. See mõjutab näiteks reitingute usaldusväärsust.

   

MOOC fenomen

Teatud haridusstsenaariumide, näiteks MOOC-ide (Massive Open Online Courses) korral saavutatakse õpieesmärk algse õpiobjekti tegeliku muutmise ja täiustamise kaudu. Nendega olen ka ise palju kokku puutunud erinevatel elualadel.

Selle kontseptsiooni tugevus seisneb veebitegevuse selgitamises õppimise näitena (Kop & Hill, 2008). Conole (2013) teeb lisaks ettepaneku klassifitseerida MOOC-id 12 kriteeriumi alusel, nimelt: avatud, massiline, multimeedia kasutus, suhtlustihedus, koostöö määr, õpiteekond, kvaliteedi tagamine, refleksiooni hulk, sertifitseerimine, formaalne õpe, autonoomia ja mitmekesisus.

MOOC-id on hiljutine nähtus, kus „kursus " on skaleeritud nii, et see võimaldaks sisuliselt piiramatul arvul õpilastel kursust läbida ja kasutab veebitööriistade loomulikku skaleerimisjõudu”. (Hill, 2012, lk 92). MOOC-id erinevad Open Courseware'ist selle poolest, et need ei ole ainult kursuse materjalide kogud, vaid moodustavad terveid kursusi, mis viiakse läbi kindlaksmääratud aja jooksul ja mida juhivad juhendaja(d) ning mis pakuvad võimalusi kursusel omandatud teadmiste hindamiseks ja tunnustamiseks.

cMOOC ja xMOOC

Teisest küljest on MOOC-id kahtlemata märkimisväärne samm edasi avatuses, isegi kui neid ei saa ametlikult OER-iks pidada. Praegu saadaolevate MOOC-ide pealiskaudsel ülevaatel leitakse, et üldiselt kasutavad ja loovad cMOOC-id OER-i ning põhinevad Creative Commonsi litsentsil, samas kui enamik xMOOC-e  (neil ei ole reitingut ja kvaliteet võib olla küsitav) on autoriõigustega kaitstud ja neil on OER-i arutelu jaoks vähe tähtsust. (Camilleri & Tannhauser, 2013)

Kasutatud allikas: Camilleri, A. F., Ehlers, U.-D., & Pawlowski, J. (2014). State of the Art Review of Quality Issues related to Open Educational Resources (OER) (EUR 26624 EN). European Commission. https://doi.org/10.2791/80171

Heivi Tomik

2024 mikrokraad

H5P koolitund (hea viis püüelda tarkuse poole) - kolm katsetust

 I 

Kasutasin dialoogikaartide malli, mis on minu jaoks hea võimalus huvipakkuvalt mingit teemat seletada. See on ainult idee(katsetus) hetkel, kasutada ei saa, vajab täiendamist.

Teise kooliastme aksessuaar inimeseõpetuse tunni lõppu - Stressimaandamine õpilasele

II 

H5P Arvutialgoritmi üldtutvustav presentatsioon (ingl. keeles) algklassidele. See on chat gpt abiga powerpointi loodud material.

III

Akordion-esitlus õpiobjektide standarditest ja nende kujunemise ajaloost

Heivi Tomik

Digitaalse õppevara esimene ülesanne

Postitus teemal: Õpiobjektid ja repositooriumid

      

Alguses tegeleks natuke tehnilise poolega.

Selles mainitud teemas tuleb kokku puutuda paljude lühenditega. Paljusid tekste lugedes saavutaks  kiirema arusaama kui on kokkuvõte lühenditest. Allpool kokkuvõte.

IEEE - Institute of Electrical and Electronics Engineers

LORP - learning object repositories

LORF - learning object referatories

LOM - learning object metadata

OCW - open courseware

OER - open educational resources

LMS - learning managment systems

LTSC - learning technology standards committee

LCMS - learning content management systems

ERIC - education resources information center

DOAJ - directory of open access journals

KMS - knowledge management systems

ITI - Information Technologies Institute

CERTH - Centre for Research and Technology Hellas

Toon välja väga huvitava artikli õpiobjektide arenguloost. Allpool on veel palju lühendeid, mida seletan teksti sees. Artikkel käsitleb aastaid 1992 kuni 2004.

(Saum, R. R. (2007). An Abridged History of Learning Objects. P. T. Northrup (toim.)

See algas nõndaviisi...

Futurist ja e-õppe edendaja, Kanadas sündinud Wayne Hodgins võttis kastusele mõiste õpiobjekt. Ta defineeris õpiobjekte kui info-objektide kogumit, mida on võimalik tükkideks harutada meta-andmete abil, et õppija leiaks enda vajadusele vastava õppemateriali. 

1992 võeti ka kasutusele lühend SCROM - sharable content object reference model

1996 on oluline daatum kui Oracle õpiobjektide meeskonnal õnnestus käivitada Oracle'i õppearhidektuur OLA (Oracle learning architecture), mida ekslikult nimetatakse Oracle õpperakenduseks. 75 kursust (Brown, J. (1996) tehti kättesaadavaks.

1997 oli avalikustatud juba rohkem kui 93 kursust 140-s riigis.

1997 oli väga sündmusterohke aasta, sh LTSC (Learning Technology Standards Committee) ja IEEE alustasid LOM (metaandmed) standardite välja töötamist. Sellel aastal asutati ka repositoorium MERLOT, mis oli heaks kiidetud USA hariduskonsortsiumi GEM (Gateway to Educational Materials)  poolt.

1998 on hüppeliselt suurenenud vajadus distantsõppel kasutada õppemateriale. Sellel aastal pandi käima Microsofti andmeside vahetus server, et võimaldada õppematerialide kasutamine distantsilt.

1999 toon välja näiteks "salajase veebi initsiatiivi", mida algatas Massachussetsi Tehnoloogia Instituut. Sellest arenes välja strateegiline  e-õppe programm, kus juba aastaks 2000 oli üle 200 õppemooduli, mida sai kasutada üle kogu maailma.

2000 kinnitati SCROM mudeli versioon 1.0. Sellest lähtuvalt loodi palju rahvusvahelisi repositooriume, eriti on välja toodud inseneeria ja tehnoloogia e-raamatukogu, kus pealtnäha lihtsa fassaadi taga peitusid kõrge kvaliteediga õppematerialid, millel olid kõrged riiklikud standardid.

2001 kuni 2003 erinevad ülikoolid teevad koostööd selle nimel, et õpiobjekte saaks vahetada ja neil oleks kõrge standardiga pedagoogliline väärtus. Õpiobjektideks nimetatakse alates kaartidest ja diagrammidest kuni videoesitluste ja interaktiivsete simulatsioonideni (South & Monson, 2001). Saavutatakse ka ülikoolidevaheline õpiobjektide vahetuste platform.

Selle ajalooülevaate  lõpetuseks toon välja kokkulepe sündimine institutsioonide vahel, mis on LO ja LA (õpiobjektide- ja tegevuste) vaba jagamine õppimise hõlbustamiseks.

Mis toimus Eestis 90-ndatel arvuti- ja digimaailmas?

Ca 1999 asutati E-õppe Arenduskeskus, hiljem sai sellest HITSA, mis lõpetas töö 2018. E-õppe vastutus läks igale õppeasutusele endale. (Liisi Järve 2019)

Näiteks

1991 Moodustati ESTNET -Eesti arvutivõrk

1993 TÜ raamatukogus käivitati esimene Eesti www server

1999 Taltech-is alustati e-õppega

 Avati Haapsalu kolledzis infotehnoloogia eriala

Tähtsamad viited:

LoLa. (2006). LoLa: learning objects learning activities. Retrieved February 21,
2007, from http://www.lolaexchange.org/

Brown, J. (1996, November 4). Oracle lays out architecture for ’net-based training.
Network World. Retrieved February 21, 2007, from http://www.findarticles.
com/p/articles/mi_qa3649/is_199611/ai_n8755082/print

Eesti:

Mente et Manus ajakirja artikkel Liisi Järve (https://taltech.ee/uudised/2019-aasta-suvel-taitub-20-aastat-e-oppe-algusest-ulikoolis)

Heivi Tomik

2024 mikrokraad